... your login credentials do not authorize you to access this content in the selected format. Access to this content in this format requires a current subscription or a prior purchase. Please select the WEB or READ option instead (if available). Or consider purchasing the publication.
Paljude jaoks on ookean uus majandushorisont. See hoiab endas lubadust rikkalikest
ressurssidest ja suurest potentsiaalist majanduskasvu, tööhõive ja uuenduste arendamisel.
Aina rohkem peetakse seda asendamatuks paljude ülemaailmsete katsumuste lahendamisel,
millega meie planeet lähikümnenditel silmitsi seisab – toiduga kindlustatusest ja
kliimamuutustest energiatootmise, loodusvarade ja parema arstiabini. Ehkki ookeani
potentsiaal nende katsumuste lahendamisel on tohutu, ähvardab seda juba praegu ülekasutamine,
saastamine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutus. Seetõttu nõuab
ookeani kogu potentsiaali kasutamine selle majanduslikuks arendamiseks vastutustundlikku
ja säästlikku lähenemist.
Ookeanimajandus hõlmab ookeanipõhiseid tööstusharusid (nagu meretransport, kalandus,
avamere tuuleenergia, merebiotehnoloogia), aga ka ookeanist saadavaid loodusvarasid
ja ökosüsteemi teenuseid (kalavarud, laevateed, CO2 neeldumine jms). Kuna need pooled
on tihedalt seotud, käsitleb see aruanne ookeanimajanduse mõõtmele keskendudes eri
külgedest ka ökosüsteemi teenuseid ja ökosüsteemi põhist haldust puudutavaid teemasid.
Ülemaailmne ookeanimajandus, mida mõõdetakse kui ookeanipõhiste tööstuste panust majandustulemustesse
ja tööhõivesse, on olulise tähtsusega. OECD ookeanimajanduse andmebaasi põhjal tehtud
esialgsete arvutuste järgi oli ookeanimajanduse panus 2010. aastal 1,5 biljonit USA
dollarit või umbes 2,5% maailma kogulisandväärtusest (GVA). Avamere nafta ja gaas
moodustasid ookeanipõhiste tööstuste kogulisandväärtusest kolmandiku, millele järgnesid
mere‑ ja rannikuturism, merevarustus ja sadamad. Otsene täiskohaga tööhõive merel
ulatus 2010. aastal umbes 31 miljoni töökohani. Suurimad tööandjad olid tööstuslik
kalandus, mis moodustas koguarvust kolmandiku, ning mere‑ ja rannikuturism ligi ühe
neljandikuga.
Majandustegevus ookeanil laieneb kiiresti eelkõige maailma rahvaarvu, majanduskasvu,
kaubanduse ja tõusvate sissetulekute, kliima ja keskkonna ning tehnoloogia arengute
arvel. Kuid ookeanimajanduse jaoks oluline koormav tegur on ookeani seisukorra praegune
halvenemine. Inimtekkeline CO2‑heide on aja jooksul tõusnud ja ookean suure osa süsinikust
absorbeerinud, mis on viinud ookeani hapestumiseni. Tõuseb ka meretemperatuur ja merepinna
tase ning ookeanihoovused nihkuvad, põhjustades bioloogilise mitmekesisuse ja elukeskkondade
kadumist, muutusi kalavarudes ja rändemustrites ning aina sagedasemaid äärmuslikke
ilmanähtuseid ookeanil. Ookeani arendamise tulevikupotentsiaali halvendab veelgi maismaasaaste,
eriti põllumajanduslik äravool, kemikaalid ja jõgedest ookeani jõudev makro‑ ja mikroplastikust
saaste, ning ülepüük ja paljudes maailma osades lõppenud kalavarud.
Vaadates aastasse 2030, on paljudel ookeanipõhistel tööstustel potentsiaali maailmamajanduse
kasvust tervikuna ette jõuda nii lisandväärtuse kui ka tööhõive poolest. Prognoosid
näitavad, et senise olukorra jätkumisel võib ookeanimajandus aastatel 2010 kuni 2030
oma panust ülemaailmsesse lisandväärtusesse enam kui kahekordistada, ulatudes 3 biljoni
USA dollarini. Eriti kiiret kasvu on oodata merevesiviljeluse, avamere tuuleenergia,
kalatöötlemise ning laevaehituse ja ‑remondi alal. Ookeanitööstustel on potentsiaali
olla oluline panustaja ka tööhõive kasvu. Aastal 2030 on seal senise olukorra jätkumisel
umbes 40 miljonit täiskohaga võrdsustatud töökohta. Kõige kiiremat töökohtade arvu
kasvu on oodata avamere tuuleenergia, merevesiviljeluste, kalatöötlemise ja sadamategevuste
alal.
Eeldatavasti mängib saabuvatel kümnenditel ülalnimetatud keskkonnaprobleemidega tegelemisel
ja ookeanipõhiste majandustegevuste arendamisel asendamatut rolli teaduse ja tehnika
areng. Uued materjalid, veealune inseneritöö ja tehnoloogia, andurid ja pildindus,
satelliittehnoloogiad, arvutistamine ja suurandmete analüüs, autonoomsed süsteemid,
biotehnoloogia ja nanotehnoloogia – tehnika areng mõjutab ookeanimajanduse kõiki sektoreid.
Regulatsioonid ja valitsemine peavad nende kiirete muutustega sammu pidama. Maailm
on aina rohkem polariseerumas ning ookeanikeskkonna ja ookeanitööstuste põhiküsimustes
kokkuleppele saamine on muutumas üha raskemaks. Vähemalt lähitulevikus jätkub ookeanitegevuste
regulatsioon eeldatavasti eelkõige sektoripõhiselt, tehes pingutusi arenevate ookeanistööstuste
integreerimiseks olemasolevatesse ja killustatud regulatiivsetesse raamistikesse.
Ookeanipõhiste tööstuste kasv selles aruandes prognoositud skaalal näitab kasvavat
survet juba niigi arvestatavalt survestatud ookeaniressurssidele ja ookeaniruumile,
muu hulgas ka riikide majandusvööndites, kus enamik tegevusest aset leiab. Senine
suutmatus selle survega tõhusalt ja õigeaegselt tegelda on suures osas tingitud merendustegevuse
ajalooliselt sektoripõhisest haldamisest. Paljuski vastusena kasvavale survele on
viimastel aastatel olnud näha nende riikide ja piirkondade olulist kasvu, kes oma
majandustsoonis ookeanihooldust parandavaid strateegilisi poliitikaraamistikke rakendavad.
Siiski on tõhusal ja integreeritud ookeanihooldusel veel palju takistusi, mis vajavad
lähitulevikus lahendamist.
Selleks, et parandada arenevate ookeanitööstuste pikaajalist arengupotentsiaali ja
nende panust kasvu ja tööhõivesse, kasutades samas ookeani vastutustundlikult ja säästlikult,
esitab see aruanne rea soovitusi ookeanimajanduse säästlikuks arendamiseks.
Soodustada tihedamat rahvusvahelist mereteaduse ja ‑tehnoloogia alast koostööd kui
võimalust stimuleerida uuendusi ja tugevdada ookeanimajanduse säästlikku arengut.
Muu hulgas hõlmab see maailmas rakendatavate valitsuspoliitikate ja merendusklastrite
võrdlevat analüüsi ja läbivaatust, eriti seoses nende tõhususega tööstusharuüleste
merendusalaste tehnoloogiliste uuenduste stimuleerimisel ja toetamisel; rahvusvaheliste
võrgustike asutamist tippkeskuste loomise alaste seisukohtade ja kogemuste jagamiseks,
uuendusinkubaatoreid ja teisi eri tööstusi koondavaid meretehnoloogiate uuenduskeskuseid
ning erineva arengutasemega riikide vahelist tehnoloogiate ja uuenduste jagamise edendamist.
Tugevdada integreeritud ookeanihooldust.
Eelkõige peaks see hõlmama majandusanalüüside ja majandusvaldkonna vahendite suuremat
kasutust ookeanihoolduses, näiteks rahvusvaheliste platvormide loomist teadmiste,
kogemuste ja parimate praktikate jagamiseks, ning merendusuuringutesse ja vaatlustesse
tehtavate riiklike investeeringute majandusliku tõhususe paremat hindamist. Samuti
peaks see edendama uusi lahendusi valitsuse struktuurides, protsessides ja sidusrühmade
kaasamises, mis muudaks ookeanihoolduse tõhusamaks, ökonoomsemaks ja kaasavamaks.
Parandada statistilist ja metodoloogilist baasi riigi ja rahvusvahelisel tasemel,
mõõtes ookeanipõhiste tööstuste ulatust ja toimivust ning nende panust kogumajandusse.
See võiks lisaks muudele tegevustele hõlmata ka OECD ookeanimajanduse andmebaasi edasiarendamist.
Parandada võimet teha ookeanimajanduse kohta tulevikuprognoose,
sealhulgas hinnata ookeanipõhiste tööstuste tulevikumuudatusi ja arendada edasi OECD
praegust võimekust maailma ookeanimajanduse suundumuste paremaks prognoosimiseks.