OECD Multilingual Summaries

Development Co-operation Report 2012

Summary in Estonian

Arengukoostöö aruanne 2012

Eestikeelne kokkuvõte

Arenguprobleemid 2012. aastal

Vaatamata maailma SKT stabiilsele kasvule on riigiti ja piirkonniti endiselt suuri erinevusi ning kõikjal kasvab ebavõrdsus. Tänapäeva maailma iseloomustavad järgmised faktid.

• Maailma rahvaarv ületas seitsme miljardi piiri.
• Üks miljard inimest peab tulema toime vähem kui kahe dollariga päevas ja suurem osa neist kannatab alatoitumise all.
• 1,3 miljardil inimesel pole juurdepääsu elektrile.
• Ühel miljardil inimesel pole juurdepääsu puhtale joogiveele.
• Rohkem kui 2,2 miljonit alla 14‑aastast last sureb ebapuhta vee tarbimise tõttu.
• Kasutame 1,5 korda rohkem ressursse, kui on vaja ülemaailmse tegevuse toetamiseks.
• Esimest korda pärast 1997. aastat kogevad arenguriigid ametlikus arenguabis (ODA) reaalset langust.

Arenguvaldkonna tippmõtlejate ja praktiseerijate ideede ning kogemuste põhjal koostatud selle aasta arengukoostöö aruanne käsitleb neid ja muidki probleeme ning seda, mida need tähendavad säästva arengu jaoks.

Jätkusuutlikkuse ja arengu sidumine: globaalne koostöö ja riiklikud algatused

Sellises rängas globaalses reaalsuses vajame lahendusi, mis on praktilised, tõhusad ja korratavad. 2012. aasta arengukoostöö aruandes vaatame, kuidas arenguvaldkonnaga seotud kogukond – arenevad, tärkavad ja OECD riigid, mitmepoolsed organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning erasektor – on ühendanud oma pingutused, et lahendada konkreetseid keskkonnaprobleeme ja aidata meil liikuda edasi säästva arengu suunas. Aruandes käsitletakse algatusi ja ideid, mis pakuvad väärtuslikke õppetunde ning vaatenurki.

• Tunnustades energia olulist rolli majanduskasvu ja arengu toetamiseks, on Euroopa Liit töötanud juba 2002. aastast alates selle nimel, et parandada Aafrikas juurdepääsu energiale. Praegu mängib EL tähtsat rolli ÜRO algatuses Sustainable Energy for All (ee jätkusuutlik energia kõigile), milles üheskoos mitme arenguriigiga otsitakse lahendusi nende riikide energiaprobleemidele.
• Võitlus lühiealise kliimamõjuga saaste vastu vähendab kliimamuutuse negatiivset mõju ning samuti õhusaaste negatiivset mõju inimtervisele, põllumajandusele ja ökosüsteemidele. Rootsi aitab kliima ja puhta õhu kaitse koalitsiooni liikmena suurendada arenguriikide pingutusi lühiealise kliimamõjuga saaste vastases võitluses.
• Mineraalainete ja ressursside needuse murdmine aitaks parandada majandussuutlikkust ning vähendada vaesust ja konflikte. Tänu partnerluskokkulepetele Norra institutsioonidega töötavad Ghana ja mitu teist Aafrika riiki programmi Oil for Development (ee nafta arenguks) raames selle nimel, et tagada oma naftavarude majanduslik, keskkonnasäästlik ning sotsiaalselt vastutav haldamine.

On veel palju teisigi näiteid sellistest ettevõtmistest nii selles aruandes kui ka mujal maailmas: mitmepoolsed organisatsioonid töötavad välja ja rakendavad projekte, mis edendavad säästvaid elatusvahendeid; ettevõtted edendavad positiivset sotsiaalset mõju ning loovad uusi võimalusi uuendusteks ja majanduskasvuks ülemaailmse koostöö kaudu; sellised riigid nagu Hiina ja Kenya näitavad, et keskkonnasäästlikkuse ja majanduskasvu põhimõte saavad ning peavadki käima käsikäes.

Arengukoostöö roll, et luua „tulevik, mida me tahame”

2012. aastal kohtusid Rio de Janeiros ÜRO säästva arengu maailmakonverentsil Rio+20 maailmajuhid ja tuhanded osalised valitsustest, erasektorist, kodanikuühiskonna organisatsioonidest ning mujalt. Konverentsi tulemusena võeti vastu poliitikadokument „Tulevik, mida me tahame”, mis on maailma uusim säästvat arengut käsitlev visioon. Kuidas aitab arengukoostöö seda tulevikku luua?

Pärast konverentsi Rio+20 on selles aruandes toodud välja järgmised olulised meetmed, mida võtta selle nimel, et keskkonnasäästlik majanduskasv aitaks kaasa säästvale arengule.

Uue arengukoostöömudeli kasutuselevõtmine

Aastatuhande arengueesmärgid on juhtinud arengukoostööd juba 2000. aastast alates, suunates poliitilist tähelepanu võitlusele nälja ja laste suremusega, universaalse hariduse tagamisele ning keskkondliku jätkusuutlikkuse edendamisele. Aastatuhande arengueesmärkidest kaugemale vaadates mõistavad aga arenguabi andjad ja selle saajad, et eesseisvate probleemide lahendamiseks on vaja uut töömudelit. Et tagada arenguriikide vajaduste ja prioriteetide tõhus toetamine, peab see uus mudel sisaldama järgmist.

• Keskkonnasäästliku mõtteviisi integreerimine kõikidesse arengukoostöövaldkondadesse. See peab olema palju kaugemaleulatuvam kui vaid loodusvarade haldamise rõhutamine abiportfellides ning tagama, et vaesuse vähendamiseks ette nähtud abi toetaks elatusvahendeid, mis on turvalised ja kliimamuutusele vastupidavad ning et infrastruktuuri arendamiseks ning maakasutuseks ette nähtud tugilaenud oleksid kindlustatud kliimamõjude ja katastroofide vastu.
• Kajastama looduskapitali väärtust abiprogrammides. See on eriti oluline siis, kui esmatähtis on arenguvahendite investeerimine füüsilisse, loodus‑ või inimkapitali. Leidub üha enam tõendeid selle kohta, et investeeringud looduskapitali annavad suuremat sotsiaalset tulu kui investeeringud CO2‑mahukasse infrastruktuuri.
• Tagama, et lähenemisviis arenguks ette nähtud ressursside jaotuseks areneb praegusest sektoripõhisest lähenemisviisist edasi kogu valitsust hõlmavaks lähenemisviisiks. See tähendab, et suuremat osa rahastamisvahenditest tuleks kasutada selliste riiklike säästva arengu kavade rahastamiseks, mis aitavad riikidel lahendada palju laiahaardelisemalt prioriteete keskkonnasäästliku majanduskasvu valdkonnas.

Abi tõhusam kasutamine stiimulina säästva arengu rahastamiseks

OECD Arenguabi Komisjon (DAC) prognoosib, et lähitulevikus kulutused abile ühtlustuvad või isegi vähenevad. Kuidas saame kasutada oma piiratud vahendeid tõhusamalt, et neist rohkem kasu saada?

• Riigid peavad jääma oma lubaduste juurde anda 0,7% oma rahvamajanduse kogutulust ametlikuks arenguabiks. Samal ajal peavad nad veenduma, et nende lubadused oleksid elluviidavad ning et nad suurendavad antava abiga seotud vastutust ja läbipaistvust.
• Ametlik arenguabi peab olema suunatud palju laiaulatuslikumatele arenguprobleemidele (alates toiduga kindlustatusest Aafrikas kuni Aasias toimuva massilise linnastumise negatiivse mõjuni) ja hõlmama palju rohkem arenguriike. Samuti peab see hõlmama laia valikut rahastamisvahendeid (alates toetusest kuni riskitagatisteni).
• Ametlikku arenguabi tuleb kasutada katalüsaatorina erasektori arengu tugevdamiseks ning selliste investeeringute ja kaubandusvoogude stimuleerimiseks, mis aitavad vähendada säästva arengu meetmetega seotud riski.
• Arengu rahastamine peab edendama keskkonnasäästliku majanduskasvupoliitika kasutuselevõttu uuenduslike kanalite abil. See võib hõlmata näiteks selliseid meetmeid nagu süsinikuhinna kehtestamine, mis innustaks ettevõtteid vähendama oma CO2‑heiteid ja annaks samas uut riigitulu arenguriikidele, et nad saaksid toetada oma kliimavaldkonna arenguprojekte.

Liikudes edasi ja töötades välja 2015. aastale järgnevat tegevuskava, peaks arenguvaldkonnaga seotud kogukond vaatama uuesti üle seni saadud väärtuslikud teadmised ja kogemused ning ühendama asjaomased ideed ja lähenemisviisid – nagu on toodud välja ka selles arengukoostöö aruandes –, et edendada uuendusi meie mõttelaadis, institutsioonides, käitumises ja tehnoloogias.