... your login credentials do not authorize you to access this content in the selected format. Access to this content in this format requires a current subscription or a prior purchase. Please select the WEB or READ option instead (if available). Or consider purchasing the publication.
2011. aastal oli OECD riikides kokku 2066 miljonit kommunikatsiooniühendust, ehk 166 abonenti
100 elaniku kohta. Mobiilside abonendid moodustasid neist 65,4%, 2009. aastal oli
neid 64% ja traditsiooniliste telefoniühenduste arv väheneb jätkuvalt. Fiiberoptiliste
lairibaühenduste abonentide arv kasvas perioodil 2009–2011 16,61% aastas. Mobiilse
lairibaühenduse kasutamist on suurendanud nutitelefonide populaarsus. OECD riikides
kasvas mobiilse internetiühenduse abonentide keskmine määr 2012. aasta juuniks 56,6%ni,
2009. aastal oli see kõigest 23,1%.
Lauatelefoni teenuste, ja mis veelgi olulisem, mobiiltelefoniteenuste hinnad langesid
perioodil 2010–2012 olulisel määral kõikide tarbimismustrite lõikes, välja arvatud
ettevõtete fikseeritud teenuste osas.
Sülearvutipõhine lairibapakett (pakkumised vahemikus 500 MB kuus) maksis OECD riikides
ostujõu pariteediga arvestades keskmiselt 13,04 USA dollarit, kuid mõnes riigis oli
see kuni 30 USA dollarit. 10 GB paketi keskmine hind oli 37,15 USA dollarit. 250 MB
tahvelarvutipakett maksis keskmiselt 11,02 USA dollarit kuus. 5 GB tahvelarvutipakett
maksis keskmiselt 24,74 USA dollarit, aga kõikus vahemikus 7,98 USA dollarit (Soome)
kuni 61,84 USA dollarit (Uus‑Meremaa).
Varasemad erilaadsed kommunikatsiooniteenused on kiirelt koondumas ja digitaliseerimine
ning fikseeritud ja juhtmevabade infrastruktuuride kasutuselevõtmine laiendab igat
liiki sideteenuste jaoks saadaval olevat ribalaiust. Näited interneti valdkonnast
on pikaajalise evolutsiooni standardi (LTE või 4G) kiire kasutuselevõtt ainult internetiprotokollil
(IP) põhinevate mobiilsidevõrkude arhitektuuride jaoks ning LTE võrgus häälkõnede
(Voice over LTE ehk VoLTE) kasutamine rakendusena. Samuti IP‑põhine nõudevideo (Video‑on‑Demand)
ja otsevoogavate (live‑streaming) televisiooniteenuste pakkumine kaabelsideettevõtete,
satelliitteenuste pakkujate, rahvusringhäälingu teenuste pakkujate ning pilvteenuste
ja muude OTT‑teenuste (over the top) pakkujate poolt.
Telekommunikatsiooni sektori tulud vähenesid 2009. aastal oluliselt, stabiliseerusid
2010. aastal ja hakkasid uuesti tõusma 2011. aastal. Selle põhjuseks on tugevad mobiilsideturud
ja täpsemalt nutitelefonide kiirelt kasvav kasutuselevõtt sellel perioodil. Kõige
suurema osa võrguliiklusest moodustavad nutitelefonid või tahvelarvutid Wi‑Fi ühendust
võimaldavates fiksvõrkudes, mitte mobiilsidevõrkudes. Fiksvõrkudest on saanud põhimõtteliselt
mobiil‑ ja muude juhtmevabade seadmete tagasiühenduse lahendus ja mõned uurimused
väidavad, et 80% mobiilseadmetes kasutavatest andmetest võetakse vastu just Wi‑Fi
ühendust võimaldavate fiksvõrkude kaudu.
Andmesideteenustega seotud tulu kasvukiirust saab väljendada enamuses OECD riikides
kahekohaliste arvudena ja andmete edastamisest on saanud võrguoperaatorite jaoks uus
suur kasvuallikas. Kuigi sellised uued teenused nagu mobiilimaksed pakuvad suuri võimalusi,
on nende puhul põhimõtteliselt tegemist andmete edastamisega koostöös partneritega
nagu laenuettevõtted. Vähesed ootavad kasvu traditsiooniliste teenuste alal nagu telefoniteenused
või SMS‑teenused, kui arvestada nende osakaalu tulust.
Mobiilside ökosüsteemi edu võtmeks on olnud piisavalt suur konkurents võrguinfrastruktuuri
ja teenuste pakkumise alal. See konkurents ajendas mõned operaatorid end avama ja
jagama juurdepääsu klientidele palju edukamalt, kui oleks olnud võimalik regulatiivsete
meetmete kehtestamise korral.
Interneti kasv on jätkuvalt tugev, kuigi mõnedes kategooriates on suhteline kasv varasemate
perioodidega võrreldes vähenenud, mis on aga täiesti loomulik, kui võtta arvesse selle
tehnoloogia laiaulatuslikku kasutuselevõttu. Internetist koos analoogringhäälinguga
on saanud peamine viis audiosisu edastamiseks. Üleminek digitaaltelevisioonile on
OECD riikides peaaegu lõpule viidud. Paljudes riikides pakuvad ringhäälinguettevõtted
oma sisu otseülekannetena või järelvaatamisvõimalusega teenustena interneti kaudu.
Kiirelt kasvab ka nõudevideoteenuste (Video‑on‑Demand) kasutuselevõtt.
Esilekerkivad probleemid
Poliitikute ja regulaatorite üks oluline roll on piisava konkurentsi tagamine. Sinna
juurde kuulub piisavate spektriressursside, küllaldaste IP‑aadresside või muude numbriressursside
olemasolu tagamine uute turuosaliste jaoks ning ausa konkurentsi tagamine operaatorite
ja OTT‑teenuste (over the top) pakkujate vahel.
Turgude avatuse tagamine OTT‑teenuste pakkujate ja infrastruktuuripõhiste teenusepakkujate
jaoks on tähtis lairibainfrastruktuuri valdkonnas innovatsiooni tagamiseks ning mängib
ka kriitilist rolli nii selle sektori suuremate kui ka laiemate majanduslike ja sotsiaalsete
probleemide lahendamisel.
Kasvav arv kommunikatsioonisektori tippettevõtteid väidab, et rahvusvahelise mobiilside
rändlusteenuse kõrge hind mõjub halvasti nende suhetele klientidega ja on suureks
takistuseks kaubandusele ja reisimisele OECD majandustes. OECD rahvusvahelise mobiilside
rändlusteenuse nõukogu soovituses (veebruar 2012) soovitatakse takistusi hinnata ja
kaotada need takistused, mis võivad takistada mobiilsete virtuaalvõrkude operaatorite
juurdepääsu kohalike mobiilteenuste hulgimüüjate võrkudele, et pakkuda rändlusteenust.
Piiratud spekter ja andmesideteenuste kasvav nõudlus tähendab, et mobiilsidevõrgud
üritavad edaspidi kanda osa liiklusest üle fiksvõrkudele. Poliitikud ja regulaatorid
peavad tagama, et oleks olemas piisav varu juhtmevabade võrkude tagasiühenduse jaoks,
eriti olukordades kus fiksvõrkude osas puudub piisav konkurents. Kuigi fiiberoptiliste
koduühenduste rajamise ajakava osas toimuvad veel vaidlused, on kõik nõus, et võrguoperaatorid
jätkavad tööd selle nimel, et see tehnoloogia kodudesse ja lõpptarbijateni tuua. Regulaatorid
seisavad aga silmitsi probleemiga, et vaatamata kasutatavast tehnoloogiast tekivad
paljudes OECD piirkondades tõenäoliselt fiksvõrkude alal monopolid või duopolid. Juhtmevabad
teenused pakuvad küll konkurentsi, aga saadavalolevate spektriressurssidega kaasnevad
alati piirangud, millega fiiberoptiliste teenuste pakkujad ei pea arvestama.
2011. aasta kommunikatsioonivaldkonna prognoosi avaldamisest saati on Asia Pacific
Network Information Centre ja Réseaux IP Europeéns Network Coordination Centre kasutanud
ära kõik tavakorras väljaantavad interneti protokolli neljanda versioon (IPv4) aadressid.
Ka Aafrika, Põhja‑Ameerika ja Lõuna‑Ameerika internetiregistritele jaotatud aadressiruum
saab peatselt otsa. IPv4 mantlipärija IPv6 võimaldab kasutada 2128 aadressi, mis annaks kasutusse peaaegu piiramatu arvu aadresse, aga selle kasutuselevõtmine
on siiamaani olnud piiratud. Kuigi tänapäeval toetab IPv6 protokolli üle poole interneti
fiksvõrgus kasutavatest seadmetest, on vähem kui 1% nendest seadmetest ühendatud IPv6
teenustega.
Kui sektori lõivud või maksud võivad olla õigustatud konkreetsetel eesmärkidel, nagu
näiteks sektori regulaatori rahastamine või universaalse teenuse pakkumise eesmärkide
saavutamine, siis võivad telekommunikatsioonisektorile kehtestatavad täiendavad maksud
kahjustada nii tarbijaid kui ka sektorit ennast.