OECD Multilingual Summaries

Global Outlook on Financing for Sustainable Development 2019

Time to Face the Challenge

Summary in Estonian

Globaalne ülevaade jätkusuutliku arengu rahastamise kohta 2019

Aeg proovikivile otsa vaadata

Eestikeelne kokkuvõte

Jätkusuutlikud arengueesmärgid ja 2030 tegevuskava on globaalsed ambitsioonid ümber defineerinud: kõigi jaoks parema maailma loomine on kollektiivne vastutus. Aja möödumisel muutub see tegevuskava aina pakilisemaks – katsumusi, nagu äärmuslik vaesus ja kliimamuutus, saab lahendada vaid globaalse ja kollektiivse reaktsiooni abil.

Tegevuskava Addis Ababa Action Agenda (AAAA) pakub raamistikku nende kollektiivsete ambitsioonide rahastamiseks. See nõuab, et erinevad osapooled – valitsused, ärid, sihtasutused ja indiviidid – rakendaksid rohkem finantsressursse ja seda koordineeritumal viisil ning ökonoomse kasvu nimel, mis suurendab inimeste heaolu ning säilitab keskkonda eelkõige arenguriikides.

Siiski pole SDG saavutamiseks mitu aastat pärast 2015. aastal allkirjastatud AAAA‑d nende riikide lubatud finantssüst endiselt saabunud. Valitsemissektori tulud – 4,3 miljardi dollariga peamine arenduse rahastusallikas – on madala sissetulekuga riikides alla 15% GDP lävendi, mida loetakse tihti riigi tõhusa toimimise miinimumlävendiks.

Murettekitavalt on arenguriikidesse suunatud välisressursside üldine hulk vähenenud. Eriti tugevalt on kahanenud just erainvesteeringud, FDI on langenud ajavahemikus 2016–17 vaid 750 miljardile dollarile ning projektide finantseerimine on kõigest 2018. aasta esimese trimestri jooksul ärevakstegevalt 30% võrra kahanenud. Teised peamised rahavood on stabiilsed, kuid võrdlemisi väiksed: immigrantide rahaülekanded ulatusid 2017. aastal rekordiliselt kuni 466 miljardi dollarini; ametlik arenguabi on abi osutavates riikides valitsevast fiskaalsest survest hoolimata stabiilne, 2017. aastal 146,6 miljardit dollarit; ning heategevusest on ajavahemikus 2013–2015 tulnud aastas keskmiselt 7,9 miljardit dollarit. Mis puudutab innovatiivseid finantse, siis on nende osakaal ametlikest abiandjatest endiselt väike, kuid kasvab.

Vähenev jätkusuutliku arengu rahastamine ei ole ohtlik ainult arengumaade jaoks: tegu on globaalse ohuga, kuna suutmatusel saavutada jätkusuutlik ja rahumeelne globaalne õitseng on tagajärjed kõigi jaoks.

Seetõttu nõutakse jätkusuutliku arengu rahastamise globaalse ülevaate esimeses väljaandes kiiret ja julget tegutsemist AAAA rakendamiseks ning 2030 tegevuskava lubaduste täitmiseks nii kodus kui ka võõrsil. Arengumaade rahastuse suurendamisest ei piisa; tõsta tuleb finantside kvaliteeti või jätkusuutliku arenduse jalajälge.

Globaalses ülevaates defineeritakse kolm reformitavat valdkonda. Esimene neist puudutab mõõtmist: meil on vaja paremaid indikaatoreid ja tööriistu rahavoogude ja ka nende SDG‑le vastavuse hindamiseks. Mõõta tuleb lisaks abile ka kõiki mis tahes osapooltelt pärinevaid rahavooge ning neid jälgida spetsiifiliste SDG‑de ja arengusihtide lõikes. Näiteks ei saa keskkonda saastavasse tegevusse investeeritud dollarit lugeda samaväärseks puhtasse energiasse investeeritud dollariga. Välja tuleks töötada hindamise ja mõju kultuur, et mõista ressursside, kompromisside ja sünergiate tegelikku mõju. Seega kutsutakse raportis üles järgima uut läbipaistvuse algatust kui esimest sammu nende puudujääkide korvamiseks.

Teiseks on vaja poliitikareforme, et miljardid ümber suunata, st luua initsiatiivid saadavalolevatest finantsidest suurema osa investeerimiseks jätkusuutlikku arengusse. See hõlmab arenguriikide rahastusallikatest maksimumi võtmise võimekuse suurendamist; finantside pakkujate suunamist kõrgemate standardite poole ning kahjulike tavade vältimist, nagu maksudest kõrvalehoidmine ja nende vältimine; ning finantside pakkujate koduriikides jätkusuutliku arenduse poliitikast parema kinnipidamise julgustamist näiteks maksuplaanide ja investeeringuraamistike kaudu ning püüdlust vähendada rahaülekannetega seotud kulusid.

Kolmandaks peame parendama erinevate osapoolte ja nende tegevuste koordineerimist, et jätkusuutliku arengu rahastamiseks kokku viia pakkumine ja nõudmine. Konkreetsemalt tuleb riigi arengustrateegiad paremini kokku viia saadavaloleva rahastusega. Praegu on juba olemas mitmeid diagnostikatööriistu ja suuniseid selliste strateegiate kujundamiseks ning sobivate ressursside tuvastamiseks, kuid riikide koostöö on veel puudulik. Globaalne ülevaade julgustab annetajaid pakkuma riikidele sidusamat tuge ajal, mil nood arendavad välja AAAA‑s nõutud integreeritud riiklikku rahastusraamistikku.

Selles globaalses ülevaates kirjeldatud ambitsioonika muudatuskava eesmärgiks on toetada ÜRO juhitud pingutusi 2030 tegevuskava ja AAAA elluviimisel. Raport paneb OECD arendusealase koostöö tegijatele kohustuse kasutada kõiki saadavalolevaid mõjutusvahendeid partnerriikide jätkusuutliku arengu plaanide ja valikute toetamiseks. Selles soovitatakse konkreetseid tegevusi, tuvastatakse edasised poliitilise dialoogi valdkonnad ning osutatakse teadmuslünkadele, mida püütakse järgnevates väljaannetes täita.