OECD Multilingual Summaries

OECD Digital Economy Outlook 2015

Summary in Estonian

„OECD Digitaalse majanduse väljavaated 2015”

Eestikeelne kokkuvõte

Digitaalne majandus kaasab tänapäeval lugematuid maailma majanduse aspekte, mõjutades selliseid eripalgelisi sektoreid nagu pangandus, jaemüük, transport, haridus, kirjastamine, meedia ja tervishoid. Informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiad (IKT) muudavad seda, kuidas sotsiaalsed interaktsioonid ning personaalsed suhted toimivad. Seda läbi fikseeritud ja mobiilsete võrkude ühinemise ning läbi seadete ja objektide, mis üha enam on omavahel ühendatud, luues Asjade Interneti.

Kuidas saavad OECD riigid ja nende partner‑majandused maksimeerida digitaalse majanduse potentsiaali innovatsiooni ja kaasava majanduskasvu käivitajana? Millised on arengud digitaalses majanduses, mida poliitika loojad peavad arvesse võtma ja mis on tärkavad väljakutsed, millele tuleb mõelda?

Digitaalse majanduse täielikku potentsiaali ei ole veel saavutatud

Ülemaailmne nõudlus info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) osas, eriti info‑ ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste osas jätkab kasvu. Ettevõtlussektori kulutused teadus‑ ja arendustegevusele ning hiljutine IKT’ga seotud patentide tõus kinnitavad IKT sektori keskset rolli innovatsioonis. Lairibakanali turud laienevad,seda eriti traadita lairibakanalite tellimuste osas, jõudes 1 miljardi tellimuse lähedale OECD alal, ning põhjustades fikstelefonivõrkude osakaalu vähenemist. Kommunikatsioonivõrkude jõudlus paraneb koos valguskaablite ja 4G kasutuselevõtuga, samal ajal kui hinnad langevad, seda eriti mobiilside teenustes.

• Fiks‑ ja mobiilside lairiba‑infrastruktuuride levipiirkondade laiendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks on veel märkimisväärselt ruumi. OECD uus metodoloogia, mis mõõdab reklaamitud fiks‑lairibavõrkude kiiruseid, aitab kaasa valitsuste võimekusele püüelda Asjade Interneti poole.
• Seoses kasvava nõudlusega võrkudele ning vajadusega suunata rohkem ressursse mobiilsesse kommunikatsiooni, tuleb rohkem ära kasutada komplementaarseid fiks‑ ja mobiilsidevõrke. Fiks‑infrastruktuurid on vajalikud traadita sideliikluse mahalaadimiseks ja tagasiühenduseks ning olemasoleva spektri paremaks kasutamiseks. Poliitika loojad testivad innovatiivseid litsenseerimisvõimalusi spektri kasutamise efektiivsuse tõhustamiseks.
• Nende kasutamise potentsiaal on üüratu IKT ja internetifirmadele, et suurendada kasvu ja innovatsiooni kõigis sektorites. Kuigi enamus firmasid OECD riikides omavad lairibaühendust – 95% kõigist üle 10 töötajaga ettevõttest 2014. aastal – kasutavad vähesed ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara (31%), pilvepõhiseid teenuseid (22%) või võtavad vastu elektroonilisi tellimusi (21%). Erinevused riigiti ja suurte ning väikeste firmade vahel on jätkuvalt märkimisväärsed.
• Uued ärimudelid, mis baseeruvad kollaboratiivsetel tootmismeetoditel, näiteks ühisrahastusplatvormid ja uued „jagamismajanduse” platvormid esitavad väljakutseid eksisteerivatele regulatsioonidele kindlakskujunenud turgudel ning nõuavad poliitilisi vastuseid, mis võimaldavad innovatsiooni, kaitstes samal ajal avalikke huve.
• Edasise kasutuselevõtu ulatus on tähtis ka üksikisikutele. Tarbijad on vaid väike osa e‑kaubandusest, kus 90% moodustavad ettevõtetevahelised tehingud. Hoolimata levikust on interneti kasutamise intensiivsus jätkuvalt varieeruv, eriti neis valdkondades, mida seostatakse hariduse kõrge tasemega, nagu e‑valitsus, e‑kaubandus ja veebipõhine pangandus.

Majanduslik ja sotsiaalne kasv rahvuslike digitaalsete tegevuskavade abil

Valitsused OECD riikides on üha enam teadlikud vajadusest arendada digitaalset majandust strateegilistel viisidel, laiendada selle hüvesid ja tegeleda suuremate väljakutsetega nagu tööpuuduse ja ebavõrdsuse vähendamine ning inimeste vaesusest päästmise. Tänased rahvuslikud digitaalsed strateegiad tegelevad väga erinevate küsimustega, alustades ettevõtete loomisest ja produktiivsuse kasvatamisest kuni avaliku haldusega, tööhõive ja haridusega, tervise ja vananemisega, keskkonna ja arendusega. Üldiselt on valitsused üha enam teadlikud, et „interneti poliitikameetmete kujundamine” sõltub terviklikest poliitikasüsteemidest:

• Infrastruktuur – mis pakub alust uutele ärimudelitele, e‑kaubandusele ja kollaboratiivsetele teaduslikele‑ ja sotsiaalvõrkudele – peab olema kõrge kvaliteediga ja ligipääsetav kõigile konkurentsivõimelise hinnaga.
• Konkurentsile on digitaalses majanduses väljakutseid tekitanud mitmed suured muutused, nende hulgas tehniline koondumine ja ärimudelite integreerumine telekommunikatsiooni pakkujate ja uute tulijate seas. Seega peavad ka valitsused tegelema rohkem konkurentsivõimelisuse kaitsmisega, vähendama kunstlikke takistusi turule sisenemiseks ning tugevdama regulatoorset sidusust. Mobiiliturgude konsolideerimine ei tohi vähendada innovatsiooni või teiste konkurentsivõimekust.
• IKT‑de kasutuselevõtu soosimine eriti valitsuse ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete poolt on väga oluline.
• Tuleb kindlustada usku sidusvõrkude, teenuste ja rakenduste usaldusväärsusesse ja turvalisusesse ning kasutajatele tuleb kinnitada, et nende tarbijaõigused on kaitstud. OECD on üles kutsunud liidreid ja otsustajaid integreerima digitaalse turvalisuse ja privaatsuse haldamist oma laiematesse majanduslike ja sotsiaalsete riskide haldamise süsteemidesse, selle asemel, et tegeleda nende probleemidega kui eraldiseisvate tehniliste ja juriidiliste väljakutsetega. Küberturvalisuse strateegiad tuleks siduda riiklikul tasemel turbestrateegiatega, et adresseerida privaatsuse probleeme koordineeritult ja terviklikult ning tuvastada piirangud, mida ühiskond on valmis aktsepteerima, et teenida ühiseid avalikke huve.
• IKTga seotud hariduse, koolituse ja ümberõppe kaudu tuleb inimestele anda vajalikke oskusi, et nad oleksid võimelised IKTst kasu saama ja suudaks hallata veebipõhistes sotsiaal‑ ja majandustegevustes peituvaid riske, soodustades ettevõtlust, tööhõivet ja e‑kaasamist.
• Digitaliseerumisega kaasnevate võimalike probleemide äratundmine on ülimalt oluline. Valitsused peavad hõlbustama töötajate üleminekut uut tüüpi digitaalsetele töökohtadele.

Interneti valitsemine: Poliitika prioriteet tulevateks aastateks

Internetikogukond tegeleb ettepaneku koostamisega interneti tehniliste ressursside ümberpaigutamiseks Ameerika Ühendriikide valitsusest globaalsete multi‑aktsionäride kommuunile. 2015.a septembris avaldab ÜRO 2015. a järgse arengukava, määratledes jätkusuutlikud arengusuunad, mis sisaldavad tõenäoliselt kõrgendatud ligipääsu IKTdele ja internetile, et luua kaasav globaalne digitaalne majandus. Detsembris 2015 tuleb uuendamisele multi‑aktsionäride juhitud Interneti Juhtimise Foorumi mandaat. (IJF)

Taolistele initsiatiividele aluse panemine on fundamentaalne osa interneti avatuse säilitamisest. Kontseptsioon internetist kui avatud platvormist, kus ettevõtted, kodanikud ja valitsused saavad spontaanselt rakendusi ja teenuseid arendada, on pakkunud digitaalsele majandusele arvukalt innovatsioone. Viimastel aastatel on tekkinud aga mured, et majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mille on toonud avatud ja detsentraliseeritud interneti arhitektuur ning vaba piiriüleste andmete voog, võivad olla otseselt või kaudselt mõjutatud sellistest probleemidest nagu territoriaalne suunamine, lokaalsed mahu või info salvestamise nõuded, võrgu neutraalsus, multikultuursete domeeninimede universaalne aktsepteerimine ja alternatiivsete võrkude loomine.

Avatud interneti hüvesid ja riske arutavad ministrid ja teised kõrge taseme aktsionärid järgmisel OECD ministrite kohtumisel 2016. aastal koos teiste oluliste küsimustega, mis on seotud globaalse ühenduvusega, Asjade Internetiga, nõudja‑poolsete initsiatiividega soodustamaks innovatsiooni ja usaldust digitaalsesse majandusse, tööloome soodustamisega ning sellega, kuidas arendada oskusi, mis aitavad maksimeerida digitaalse majanduse hüvesid.